Määratlemata

Tätoveerimisest

Mul on praguseks hetkeks 5 aastat staaži ning mõtlesin ka kirja panna mõned aastatega õpitud nipid ja trikid.

Alustades algusest, siis väga oluline on minna tätoveerima puhanuna ja tervena, kuna kehale on see siiski stressi tekitav ja valus, siis haigena ja magamata minnes on sul endal raskem seal olla. Samuti on võimalus, et sa minestad lihtsalt ära mingi moment. Veel üks tähtis aspekt on süüa enne kõht korralikult täis – kui pikem päev on, siis tasub ka endale näkse kaasa võtta. Oluline on ka vee joomine.

Pole üldiselt mingi uudis, et tätoveerimine on valus, mõned kohad vähem ning mõned kohad rohkem. Mõnes kohas ei ole esimene tegemine valus, aga vahel on vaja värskelt tehtud kohast uuesti üle käija ning siis jube läheb valusaks. Mida saad sa enda jaoks teha siis? Alguses kui alustasime mu tattood, siis Sten ütles, et ta ei taha kasutada valuvaigistavaid kreeme, kuna need muudavad nahka ja ei ole hea teha enam. Lisaks kui sa tahad endale saada tattood, siis sa peaksid suutma kannatada ka selle nimel valu. Siiski, kui soov on suur ja valulävi väike, siis praegu on aga välja tulnud üks kreem, mis ei tee nahka imelikuks ning mida soovitatakse, saab seda Tattoomaailmast. Soovitan seda aegsasti enne tätoveerimist ostma minna, kuna vahepeal on see sealt otsaas. Lisainfoks, kui me tegime nüüd viimane kord tattood kreemiga, siis nendel aladel, kus on kondid naga vastas, nagu alaselg ja ribid – seal see kreem eriti ei toimi. See kreem toimib pigem siiski pehmetel aladel nagu pepu, käed, jalad, kõht näiteks. Teine asi, mis mul on aidanud kauem vastu pidada on xanax. Sellega on aga see, et seda saab retsepti alusel perearstilt ning tattoo pärast ei pruugi seda iga arst välja kirjutada. Xanax ei võta valu ära, kuid ta aitab sul jääda rahulikumaks väga valusate alade puhul nagu selg, ribid – alaselg ja pepu. Sul on siiski valus, aga sul on rohkem suva, et sul on valus. Samuti ei tõmba sa oma keha nii krampi ning jaksad kauem järjest taluda valu – viimane kehtib suurte tööde puhul. Viimane soovitus on suhteliselt loogiline – katsu oma mõtted viia valult mujale. Räägi tätoveerijaga juttu, võta sõber kaasa kellega jutustada, loe raamatut, vaata videosid-filmi. Kui sa ei mõtle selle peale, et su keha nõeltega torgitakse, on ka kergem seda taluda.

Olen korduvalt maininud valu ning sellest jääb mulje, nagu terve tattoo tegemise protsess oleks üks lõputu piin, kuid päris nii see ka pole. Mulle on olnud suures osas, sest enamuses on mu tattoo selja peal. Minu jaoks kõige valusamad alad on olnud ribid, alaselg (sabakont ja puusakont on ikka päris hullud) ja pepu (iseenesest pehme koht ja ei arvaks, et on valus, kuid reaalsuses on see keha üks närvirohkemaid kohti ning VÄGA valus ala kuhu tätoveerida). Suhteliselt ebameeldiv valu on ka kõõluste juures – põlveõndlas ja sealt kus jalg on ühendatud kehaga). Reiepealne ja tagune on valusad, kuid mitte kõige hullemad. Kõige vähem valus on õla tagumine osa, seal ei tunne peaaegu mingit valu.

Viimaseks räägiksin paranemisest. Selle kohta liigub erinevaid jutte, sest läbi aastate on palju muutunud. Alguses soovitati peale tattoo tegemist määrida seda Helosan kreemiga. Kui mina alustasin tattood, siis oli selleks kreemiks saanud juba Bepanthen Plus. See kreem aitab ka hästi, kui oled ennast ära põletanud. Igatahes süsteem toimis nii – tattoo sai valmis, tätoveerija määris selle kreemiga kokku ning pani toidukile peale. Seejärel saadeti sind koju koos juhistega – paari tunni pärast tuli kile maha võtta, pesta tattoo puhtaks ja määrida uuesti kreemiga kokku, kuid siis juba jätta lahtiseks. Sama protsessi pidid sa kordama esimese nädala jooksul vähemalt 3 korda päevas – Pese ja kreemita. Kui sul on samasuur tattoo, kui mul, siis oli see üks väga keeruline protsess. Umbes aasta tagasi aga tuli kasutusele spetsiaalne kile, mis pannakse peale tattoo valmimist sulle peale, kleebitakse tihedalt kinni ning see jääb sulle neljaks-viieks päevaks peale. KUI kilele tuleb auk sisse või hakkab lekkima, tuli maha võtta ja teha asja kreemi ja pesemisega. Kui kile ilusti peal püsib – mida ta üldiselt peaks tegema, kui pole väga liikuv koht, siis võtad peale 4-5 päeva kile maha, pesed puhtaks ja määrid edasi kas bepantheniga või kookosõliga – kuskil nädal veel peale kile mahavõtmist. Palju mugavam variant, sest selleks ajaks on kile all tattoo peaaegu paranenud ja ei aja enam erinevaid vedelikke välja, mis määriksid riideid. Kuigi need 4-5 päeva näeb see kilealune koht päris kole välja sest kile alla on kogunenud verd, haavavedelikku jne. Mingi hetk tuleb tattoo pealt maha 1 kiht.. ma ei oskagi öelda mis see täpselt on, aga tattoo on täielikult paranenud kui see kiht on aha tulnud.

See on siis see mida ma olen õppinud viimaste aastatega ning tähele pannud. Ehk annab kellelegi mingisuguse parema ülevaate sellest, mida tätoveerimine endast kujutab.

tattoo_2.0

Määratlemata

Tattoo story.. “Ilu on vaataja silmades”

Kõik, kes mind teavad, teavad, et mul on 1 väga suur tattoo ja et see on olnud poolik terve IGAVIKU. Kui ma eile käisin oma tätoveerija Steni juures edasi tegemas seda, hakkasime mõtlema, et nüüdseks oleme teinud seda peaaegu 5 aastat – alustasime jaanuaris 2013. Enne esimest sessiooni ei olnud mul isegi aimu, kuhu me sellega lõpuks välja jõuame, ega ka Stenil mitte. Kui nüüd 100% aus olla, siis ma isegi ei arvanud, et selle tegemine eriti valus on – Oii kuidas ma eksisin!! Ma olen konkreetselt mitu tundi järjest laual piinelnud selle tegemise ajal. Ma oskan täpselt öelda, mis kohad on valusad tätoveerides ja mis kohtades on lihtsalt kerge torkimine. Muidugi iga inimese valulävi ja tundlikus on erinevad, aga üldiselt pean ennast päris kõrge valulävega inimeseks.

Igatahes 2013 aastal alustasime me kahe peamise ideega – minna piiridest väljapoole – teha üks suur tattoo üle selja kuni jalani välja ning teine oli see lause: “Ilu on vaataja silmades”. Ma tahtsin tattood mis iseloomustaks mind ja oleks mulle omane. Ma pole kunagi sellega ajanud taga mingit suuremat tähendust või lugu, tattoo pidi olema mulle – mina – minu jaoks ja mis kõige tähtsam, originaalne. Viimase kohta saan ma tõesti öelda, et kellelgi pole samasugust tattood, sest kuni liblikate ümbertegemiseni on Sten joonistanud kõik otse mu kehale, ilma eelneva kavandita – alles liblikate “uuestisünni” juures hakkasime kasutama kavandeid (mis olid siiski tema joonistatud algusest lõpuni). Samamoodi nagu ka mina, on see tätoveering ajaga muutnud oma nägu ja tegu ning arenenud millekski mida me alguses üldse ette ei osanud arvata. Me läksime jooksvalt edasi, liikudes alguses ühes suunas ning mingi hetk muutes suunda ning sellega koos ka põhiideed kuhu see tattoo välja jõuab. Niimoodi ta siiamaani valminud on – suhteliselt impulsiivselt ja jooksvalt. Seega see tattoo on nagu elu, pidevas arengus ja muutuses. Eile ütles ka mu tätoveerija, et minu kehal on esindatud enamus tema erinevate perioodide käekirju.

Selle tattoo tegemise ajal on olnud hetki, kus ma olen mõelnud, et mida kuradit ma täpselt Stenil oma kehaga lasen teha? Kuid ma olen teda 100% usaldanud ning see on ennast ära tasunud, sest eriti peale eilset sessi, kui lõpuks hakkab kogu asi saama valmis ning võtma oma ilmet, ei saaks ma olla rohkem rahul! Seega siin on nüüd need pildid, kust me alustasime ning kuhu me välja jõudnud oleme.. suhteliselt hüppeliselt, kuna iga kord me pilte teinud pole ning osasid pilte mul lihtsalt ei ole:

Tattoo 1 sess

Need pildid sai tehtud peale kõige esimest sessiooni, kui peale sai vaid kiri.

Tattoo 2 sessõ

Pildid tehtud teisel sessioonil, kui osa on joonistatud veel markeriga peale ja osa saanud tattoo alla.

Tattoo 6 sess

Pilt tehtud peale 6’ndat sessiooni, ühtlasi esimene sess peale lapse sündi, kui olime liikunud ühes suunas ideega.

Tattoo sees, viimane

Ja hetkel minu selg, ma veel ei oska öelda, kas ta 100% nii jääb või teeme me kuskile veidi tausta, aga ma pigem arvan, et ta võib ka nii jääda. Nüüd on valmis teha veel jalg, millest mul mingil põhjusel pilte pole hetkel..

Ma olen saanud ka halvustavaid kommetaare ja rannas ütleme, et inimesed jäävad alati vahtima nagu ma oleks mingi imelik, aga vaadates praegu kõike seda, ma ei kahetse karvavõrdki! So do it, but do it for you! Your body and no one else’s bussiness!

91121 (2)